kustkohast ma asju pähe võtan, miks

Kui üldse on kunagi tekkimas mõni selgitust paluv küsimus siis no nüüd on viimane aeg ka:

Ajust on meil vähe informatsiooni. Teatavasti ei ole ka selge, miks meil täpselt und vaja on. Jaa… aju teeb oma maintenance asju jne, aga miks siis? kuidas? ..?
Aastaid tagasi(inimesed, kes täpsemalt teavad võivad noka lahti teha nüüd) kuulsin üht inimest rääkivat enda kursavendadest. Jutt käis tüüpidest, kes eliitkoolis hakkamasaamiseks võtsid käsile äärmuslikud abinõud. Nad hakkasid lihtsalt kordades vähem magama. Ka neile oli teada keegi, kes sellega enne hakkama on saanud ning seega ka fakt, et see võimalik on. Lõppkokkuvõttes käiasid nad oma Projekti pool aastat, loengute ajal väikseid uinakuid tehes. Seda kuuldes tekkis mul vaid üks küsimus: Miks ma juba praegu nii ei maga?
Käisin siis koolis. Sellises koolis, kus vahetunnid olid 15 minutit. Kümneminutilised uinakud(5 minutit tunnist tulemiseks ja tundi minemiseks – fair enough) tundusid siis ilmselgelt liiga kardinaalne muutus praeguse kümnetunniliste asemel. Mitu korda oleksin äärepealt kooli õppealajuhataja jutule läinud – äkki on aktsepteeritav kui ma iga päev ühest tunnist 10 minutit juurde hammustan(seega oleks 25 minutit aega vahepeal magada) – aga selleni siiski kunagi ei jõudnud. Nüüd peksan sellepärast muidugi pead vastu niigi haiget seina. Lohutuseks mõtlesin, et küll ülikoolis jõuab eksperimenteerida.
Kahtlemata on ka kõige teravama pliiatsi metafoori kannatavate lugejate jaoks praegu segadus. Vähem magamine antud kontekstis tähendab oma une jaotamist päeva peale laiali. Nii tegid ka “eliitkooli tüübid”. Mida rohkem tükikesi õnnestub teha seda väiksemad peavad need olema – ja siin ei ole, kuigi võrdlusest võiks järeldada, tegemist lineaarse sõltuvusega. Üldistades ja umbkaudistades:
Normaalne inimene magab ühe korra, soovitatavalt 8 tundi. Veits veider inimene magab kaks korda, talle on vaja kokku 7, et normaalselt funktsioneerida. VÄGA haige inimene magab 6 korda, tema korraldab nii, et kokku oleks 2 tundi und. Magad vähem aega korraga, magad rohkem kordi päevas. Get the point?
Termini nimi inglise keeles on “polyphasic sleep”, esimene artikkel minu jaoks oli Steve Pavlina oma, aga nüüdseks on neid juba kõvasti rohkem – google ja wikipedia aitavad alati.
Kui ma uneteemast tagasipöördumatult lummatud olin jäi üle vaid oodata. Kolm aastat. Vahepeal olen pidanud vajalikuks ka mujal lauseid moodustada ning eelmine nädal neid sirvides tuli nii mõndagi välja:

Kuna olen ennast kätte võtnud ja kõik siis kavatsen ka oma ärkamisajad korda saada. […] Lugesin artiklit “How to Become an Early Riser” ning võtan nüüd sellest õppust. Samuti proovin suvel ära Polüfaasilise(Polyphasic) une – magan päeva jooksul 2 tundi – iznaais.
16. detsember, 2007

Suvel ma ka aega millegi pärast ei leidnud. Ei tea miks. Igatahes… ooteaeg otsas, on olevik kätte jõudnud. Kunagi ka täpsemalt minu isiklikust eksperimendist, mis täna re-algas.

Advertisements

~ kirjutas sleepingisoverrated &emdash; 7. veebruar, 2010.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s